Pulmapäeval on iga pruutpaari mõtted laiali suurest ärevusest, kuid see on üks elu kõige oodatumaid sündmusi – päev, mida planeeritakse aastaid ja kuid hoolikalt ning armastusega. Kuid kui see lõpuks kätte jõuab, möödub kõik silmapilguga. Just seepärast on iga jäädvustatud hetk hindamatu.
Pulmafotograafia ei ole ainult poseeritud portreed ega grupipildid – selle tõeline väärtus peitub ajatu loo rääkimises läbi väikeste, sageli täiesti märkamata jäävates hetkedes pulmapäeval.
Liiga sageli kuulen fotograafina sarnaseid kahetsuslikke tunnistusi:
– Arvasime, et sõbrad pildistavad küllalt, aga lõpuks pole ühtegi korralikku pilti.
– Tellisime fotograafi vaid mõneks tunniks ja jäime ilma kõigist hetkedest, mis juhtusid enne ja pärast ametlikku osa.
– Arvasime, et sättimisest pole mõtet pilte lasta teha
Need on olukorrad, mida ei saa enam isegi samal päeval muuta, rääkimata igatsusest puuduvate piltide osas aastaid hiljem.
Fotograafina tean, kui palju jääb sageli dokumenteerimata – ja kui sügavat mõju see võib hiljem avaldada.
Siin on mõned pildid/olukorrad, mida pruutpaarid sageli ei planeeri, kuid mida nad hiljem kõige rohkem igatsevad:
– Hommikune sättimine ning pisut ärev valmistumine pulmapäevaks
– Peigmehe ettevalmistused – mida tihti ei peeta vajalikuks, aga on oluline osa tervikust
– Detailifotod pruudikimbust, kleidist, kingadest, sõrmustest ja muudest isiklikest aksessuaaridest
– Peigmehe pilk, kui ta näeb pruuti esimest korda
– Ühispilt vanavanematega
– Isiklik ja liigutav hetk emaga/isaga/lähedasega enne altari ette minekut
– Pruutneitsite ja isameeste ühine sättimine ja rõõm (või selle puudumine, kui fotograaf on tellitud hilisemaks)
– Külaliste siirad reaktsioonid tseremoonia ajal: pisarad, naer, pilgud
– Grupifotod inimestega, kellega ei juhtu tihti koos olema – sealhulgas töökaaslased, lapsepõlvesõbrad, sugulased välismaalt
– Vaiksed, loomulikud hetked kahekesi – eemal saginast, näiteks vahetult pärast tseremooniat
– Üllatused, mida pruutpaar on külalistele planeerinud – või mida külalised planeerivad pruutpaarile
– Pruudirööv, traditsioonid ja hetked, mida ei osata ette näha, aga mis loovad õhtu iseloomu
– Õhtusöögi ja kõnede emotsioonid – kes naerab, kes nutab, kes hoiab tagasi
– Tantsud – mitte ainult esimene tants, vaid ka isa-tütar, ema-poeg või spontaanne tantsupõrandal
– Fotod inimestest hilisõhtul, kui emotsioonid on vabad ja ehedad
– Pulmapäeva lõpetamine – kas säraküünalde, lõputu higiseks võtva tantsu või pruudikimbu/pärjaga
Sageli jäävad paljud neist hetkedest jäädvustamata lihtsalt seetõttu, et fotograafi tellitakse liiga lühikeseks ajaks. Mõeldakse, et “piisab kahest tunnist”, kuid kahe tunni sisse mahub harva kogu päeva lugu.
Kui sa alles planeerid oma pulmapäeva, siis mõtle sellele, milliseid mälestusi sa tahad hoida 10, 20 või 40 aasta pärast. Kas ainult ametlikud portreed või terve päeva emotsioonid?
Fotod ei saa kunagi asendada hetke ennast, kuid nad suudavad selle tunde tagasi tuua – kui need on tehtud.
Just nüüd on õige aeg mõelda: kui kaua on piisav aeg, et sinu lugu päriselt jäädvustada ja kellele sa selle vastutusrikka töö annad?
